Tasuta transport alates 59€

Journaling - miks ja kuidas?

15. october 2023
Igapäevane kirjutamispaus on tõhus viis hoolitseda iseenda vaimse tervise eest. Samas võib alustamine tunduda keeruline.  Selles artiklis kirjeldan lähemalt mõnda viisi, kuidas igapäevane kirjutamine oma päevakavasse sobitada.
Journaling - miks ja kuidas?
Journaling-praktika kutsub üles puhkama ja hetkes olema, märkama ja väärtustama seda, mis meil juba on. Psühhoterapeut ja kogenud päevikupidaja Alison McKleroy toob oma raamatus "The Self-Compassion Journal" (2022) välja mõned lihtsad soovitused, et kirjutamisega alustamine ja selle jätkamine oleks lihtsam.

1. Konkreetne eesmärk
Pane enda jaoks kirja selge eesmärk, miks Sa tahad päevikut pidada. Mida soovid sellega saavutada või milles selgusele jõuda? Kas soovid jälgida oma meeleolu muutusi või mõista oma käitumise tagamaid? McKleroy soovitab oma eesmärgi märkmikusse nähtavale kohale kirja panna, nt märkmepaberiga märkmiku sisekaanele.

2. Kindel aeg ja koht
Selle asemel, et jätta uus harjumus juhuse hooleks, võiksid endale määrata kindla aja ja koha, millal plaanid hakata oma päevikusse kirjutama (nt õhtuti tassi tee kõrvale). Siis on kindlam, et muud asjatoimetused su plaanidesse niimoodi sisse ei sõida, et sa oma märkmikku avadagi ei jõua.


3. Madalad ootused
McKleroy soovitab endale seada väga madalad ootused, sest siis on tõenäolisem, et suudad need täita. Võid alustada näiteks sellest, et kirjutad iga päev kolm minutit, või teed ühe 5-minuti kollaaži.  Ajapikku tunned, et kirjutamisest on saanud loomulik osa su päevast ja tahad juba pikemalt kirjutada. Samas, ära palun muretse, kui mõni päev jääb vahele. Süütundel pole siin kohta :)

4. Katseta erinevaid tehnikaid ja formaate
Päevikut ei pea tingimata pidama paberil. Kui tunned selle praktika vastu huvi aga valge paberileht hirmutab, võid selle asemel katsetada erinevaid tehnikaid või formaate. Nüüdseks on olemas palju erinevaid digitaalseid võimalusi päeviku pidamiseks, nt mitmesugused rakendused (nt Dabble.me, DayOne) ja digitaalselt täidetavad märkmikud, milles on võimalik kasutada ka digitaalseid kleebiseid või -teipi (vaata näiteks dodolulu omi).  Paljud peavad oma päevikut ka lihtsalt iPhone Notes' äpis või lindistavad häälmemosid. Oluline on, et valitud abivahend oleks alati käepärast :)

Päevik võib olla ka visuaalne, nn artjournal, milles kombineeruvad sõnad, pildid ja värvid. Kirjutasin pisut loomingulise päevikupidamise teemal ühes eelnevas postituses (loe siit). Võid sisse seada ka oma tänulikkuse päeviku (loe lähemalt siit) või fotologi. Alternatiivseks võimaluseks on nn bullet journaling, millest kirjutasin lähemalt siin. 

Viimaks, leia endale kaaslane, kellega koos kirjutama hakkate. Sa ei pea jagama temaga oma päeviku sisu, lihtsalt uurige üksteiselt iga päev: "Noh, kas jõudsid täna kirjutada?"

Noh, kas jõudsid :)?

Kirjutamiseni!
Aitäh, et oled minuga.
Marianne

P.S. Kui soovid teada, mis vahe on planeerimisel ja journaling-praktikal, loe lähemalt siit.

Jaga:

Liitu uudiskirjaga ja saa järgmiselt ostult 10% soodustust!