Lühidalt öeldes on
planeerimine rohkem suunatud tulevikku ning
journaling tegeleb hetke või minevikusündmuste jäädvustamisega.
Planeerimine on seotud produktiivsuse suurendamise ja eesmärkide poole
püüdlemisega, samas kui
journaling-praktika puhul on tegemist selle väärtustamisega, mis meil juba olemas on, nt
tänulikkuse päeviku pidamine.
Neid kahte ühendab
bullet journaling-meetod, mille puhul on nii planeerimine, harjumuste jälgimine (ingl k
tracking) kui ka igapäevased märkmed ja muljed koondatud ühte märkmikku. Kirjutasin sellest pisut lähemalt ühes eelmises postituses (vaata
siia).
Planeerimine on Eestis laiemalt tuntud ja saada on lausa Eestis toodetud planeerijaid, nt minuseik, eesmärkmik, Sandra Vabarna märkmik jpm. Oma elu ja töö planeerimiseks sobib iseenesest ka mõni digitaalne tööriist, nt Google kalender või mõni digitaalne planeerija, kuid elame ju niigi ekraanivalgusest küllastatud maailmas, mis väsitab ja muudab meid lõppkokkuvõttes vähem produktiivseks. Seega võiks huvi korral proovida ka muid viise oma graafikutel silma peal hoida. Pealegi jäävad paberil kirjutades asjad paremini meelde ning käega kirjutamine soodustab loovust ja keskendumist. Lisaks saad sa oma planeerija või päeviku kujundada just selliseks nagu sulle meeldib.
Laias laastus saab paberil
planeerijad jagada kaheks: kindla aasta ja struktuuriga seotud planeerijad ja nn vabad planeerijad. Suur osa planeerijatest kuulub esimesse gruppi, ehk on sellised, millel on ette trükitud kindel struktuur ja mis algavad alati jaanuaris, nt meie poes pakutavad Leuchtturm1917
planeerijad. Nende puhul on võimalik valida erinevaid kujundusi, olenevalt sellest, kui palju sul igapäevaselt toimetusi on ja kui palju kirjutusruumi iga päev vaja. Näiteks nn
daily-planeerijate (
Leuchtturm1917 Daily Planner) puhul on iga päeva jaoks terve lehekülg, samas kui
weekly-kujundusega (
Leuchtturm1917 Weekly Planner) planeerijatel peab terve nädal ära mahtuma ühele või topelt-A5 leheküljele. Enamasti sisaldavad need ka ülevaatlikumaid kuu-ja aastaplaane jm. lisasid.
Teise planeerijate gruppi kuuluvad nn vabad planeerijad, millel on küll minimaalne struktuur, aga mis ei ole seotud ühegi aasta või kuuga ning millega saad alustada just siis, kui sul vaja on, ega pea ootama jaanuarini
Kolmandaks võid sa tegelikult planeerija sisse seada igasse märkmikku, kasutades nt
bullet journal-meetodit, või mõnda muud organiseerimise süsteemi. Abiks on ka väikesed planeerimiseks mõeldud disainpaberid, nt Trolls Paper märkmepaberid (
Weekly Memo,
Daily Memo ja
To-Do-List Memo). Jonna Stuudios kasutame palju erinevaid planeerijaid, nt Hobonichi Techo Planner eraelu sündmuste planeerimiseks ja meeles pidamiseks,
Leuchtturm1917 Paperback B6+ täpimärkmik aga poe admin-poole organiseerimiseks, jne.
Samas tegeleb ilmselt veel rohkem inimesi igapäevaselt journaling- praktikaga, kui nad tähendavad üles lapse kasvamisega seotud edusamme või jäädvustavad märkmikku oma reisimuljeid. Nad ei anna lihtsalt sellele tegevusele võib-olla seda nime :) Lühidalt öeldes on journaling rohkem seotud tegevuse või (loomis-)protsessi endaga ning vähem mõeldakse tulemuse peale. Kui planeerija püüab maksimeerida iga hetk meie produktiivsust, siis journaling on selle vastand. Journaling kutsub üles puhkama ja ennast hästi tundma, sest alati ei peagi olema asjalik! :)
Journaling-praktika on väga mitmekülgne ning sisaldab palju erinevaid alajaotusi, sh
junk-journaling, artjournaling, jne. Märkmik võib olla nii sõnaline kui ka näiteks visuaalne (loe visuaalsest päevikust
siin postituses). Minul on paralleelselt pooleli mitu märkmikku ja ma täidan neid kordamööda. Mõnikord tunnen, et mul on rohkem vaja kirjutada. Teinekord tahaksin jälle teha hoopis ühe kollaaži. See paus on igapäevaselt väga vajalik ning mõjub natuke nagu meditatsioon. Kui tekkis huvi, siis loe
siit, kuidas alustada.
Kirjutan teinekord edasi.
Praegu on aeg juua mõnuga üks tass kohvi.
Aitäh, et oled minuga!
Marianne
