Bullet journal meetod on märkmete tegemise meetod ja märkmiku pidamise viis, mis võimaldab sul luua endale täpselt sellise päeviku, nagu sulle meeldib. Selle meetodi töötas välja disainer
Ryder Carroll 2013. aastal. See on
kombinatsioon planeerijast, kalendrist, ülesandeloendist ja märkmikust, mis aitab sul jälgida oma eesmärke,
planeerida oma aega ning jääda organiseerituks. Meetodi võlu seisneb selles, et see
võimaldab sul luua endale struktuuri ja korra, samas jättes piisavalt ruumi
loovusele ja spontaansusele. Tihti ongi täpimärkmikud kaunilt kujundatud ja väga isikupärased.
Bullet journali põhimõte seisneb
lihtsuses ja paindlikkuses. Sa ei vaja selleks kalleid
vahendeid ega erilisi oskusi. Piisab tavalisest tühjast märkmikust või vihikust ning mõnest pliiatsist või pastakast. Sa saad ise kujundada oma päeviku leheküljed vastavalt oma vajadustele ja soovidele. Kõige levinum
bulletjournaling-märkmik on aga nn
täpimärkmik, milles joonte või ruudustiku asemel ongi punktidega e
dotted lehed (nt meie poes olev
Leuchtturm1917 Paperback B6 või Hahnemühle
DiaryFlex märkmikud).
Bullet journali süsteem põhineb kiiretel märkmetel ehk "rapid logging"-ideel. Iga ülesanne, sündmus või mõte saab märgitud lühikese märksõnaga, mida saab hiljem täiendada või täpsustada. Lisaks saad kasutada erinevaid sümboleid, et näidata ülesande täitmist, edasilükkamist või tühistamist. Meetodiga tuleb kaasa hulk juhiseid ja omaette terminoloogia (nt key, logging, collections, spread), milles orienteerumine aitab internetist põnevaid märkmiku sisseseadmise ja kujundamise ideid leida. Tutvustan neist mõnda lähemalt allpool.
Täpimärkmik koosneb tavaliselt neist osadest:
- indeks (index)- sisukord. see paikneb tihti märkmiku alguses. Siin on kirjas märkmiku osade pealkirjad koos lehekülje numbriga, et vajadusel õige koht märkmikust ruttu üles leida.
- võti (key) - asub samuti enamasti märkmiku alguses. Siin on välja toodud kõik sümbolid ja lühendid, mida märkmikus kasutatakse (koos seletusega).
- päeva/nädala/kuu plaan, logi (daily, weekly, monthly log) - vastavalt vajadusele saab sisse seada omamoodi kalendermärkmiku päevade, nädala või kuude kaupa. Logidesse saab kirja panna kõik tulevad sündmused, kohtumised, sünnipäevad jmt.
- tulevikulogi (future log) - sarnane nädala- või kuuplaanile, kuid sisaldab enamasti pikemat vaadet (nt kvartal, aasta), et kirja panna pikema aja plaanid, eesmärgid ja kohustused.
- kogumikud (collections) - temaatiliselt organiseeritud täpimärkmiku osa. See võib moodustada suurema osa täpimärkmikust ja sisaldada erinevaid logisid, -trackereid (nt meeleolutracker, trenniplaan), loetud raamatud, vaadatud filmid vmt).
- spread - lehekülje kujundus logides või kogumikes, mis enamasti on paigutatud kahele leheküljele; internetist võib selle otsisõnaga leida lugematul hulgal põnevaid ideid.
Bullet journaling on nüüdseks üks tuntumaid märkmete tegemise viise maailmas, mida kasutavad nii ettevõtjad kui üliõpilased ja sisuloojad. Kuigi
bullet journaling aitab peamiselt oma igapäevaseid töid ja tegemisi planeerida ning olla seeläbi
produktiivsem ja fokusseeritum, võib see meetod aidata ka
ärevuse või depressiooniga toime tulla ning oma elu teadlikumalt elada. Ryder Carroll töötaski meetodki tegelikult välja eelkõige oma ATH-häirega toimetulekuks ja tööriistaks, mis võimaldaks tal oma kohustustel ja plaanidel paremini silma peal hoida. Täpimärkmikus saad jälgida oma meeleolude kõikumisi või sisse seada tänulikkuse logi.
Jonna Stuudios pakume mitmeid erinevaid punktidega
täpimärkmikke, mida saab edukalt kasutada bullet journali pidamiseks. Vaata meie märkmikke lähemalt
siit. Lisaks pakume erinevaid
kummitempleid, washiteipe ja kleebiseid, millega oma märkmikke kujundada ja kaunistada.
Rohkem infot meetodi kohta leiad
siit.
Ideid kuidas sisse seada oma esimene täpimärkmik leiad
siit.
Aitäh, et lugesid!
Marianne
