Tasuta transport alates 59€

Minu märkmikud ja journaling 2023. aastal, II osa

29. november 2023
Eelmisel nädalal kirjutasin selle artiklisarja esimese osa oma 2023. aastal kasutusel olnud
märkmikest ja planeerijatest (loe siit). Tutvustasin oma Hobonichi, Midori ja Traveler's
Notebook märkmikke. Täna tahan tutvustada pisut teist tüüpi märkmikke, nimelt oma
loomingulisi päevikuid e art journal -märkmikke.
Minu märkmikud ja journaling 2023. aastal, II osa
Foto (c) Jonna Studio
Loomingulisi päevikuid on olemas palju erinevaid tüüpe ning nendega on seotud palju erinevaid märksõnu: art journaling, junk journaling, creative journaling, scrapbooking jne. Igaühel neist on eraldi esteetika ja spetsiifika. Näiteks junk journalid on enamasti vintage-vaibiga ning grungeliku välimusega vanandatud ja/või vanadest paberitest. Mina nende eestikeelseid vasteid ei tea. Seega ütlen nende kohta lihtsalt loomingulised märkmikud :) Kui oled mu blogis uus, saad lugeda pisut pikemalt siit, mis on loominguline päevik ja siit postitusest saad teada, kuidas alustada.

Nii palju kui on olemas erinevaid loominguliste märkmike stiile, on ka kasutusel palju erinevaid kunstimeediume. Mina kasutan peamiselt kollaaži, samas leidub ka segatehnikat (mixed media), milles kombineerin nt akrüülmarkerit, vesivärve ja kollaaži ehk erinevast materjalist tükikeste kleepimist alusele (nagu näha blogiartikli esimesel fotol). Eelistan töötada väikeses formaadis ja hetkel on suurim kollaaži märkmik A5 formaadis Hahnemühle Sketch and Note. Lisaks teen palju kollaaže kartongijuppidele, vanadele postkaartidele ja mujale lahtistele lehtedele. Ka minu selle aasta Traveler's Notebooki journalis leidub palju kollaaže. Ühele lehele kirjutan oma päeva muljed või emotsioonid ning vastaslehele loon sama emotsiooni pealt väikese lihtsa kollaaži.

Sissejuhatus venib juba kole pikale aga jõuan lõpuks siis oma 2023. aasta art journalide juurde :) Neid oli mul paralleelselt kasutusel neli. Esimene oli seesama Hahnemühle Sketch and Note, mille mõnus akvarellipaberit meenutav 125 gsm paber talub hästi erinevaid liime, vesivärve ja millel on tugev õmmeldud köide.  Sealt saab vabalt osa lehti välja rebida, et mahuks lisasid juurde kleepida. See märkmik on mul sisse seatud peaaegu ilma igasuguse kunstilise taotluseta ja algselt ei plaaninud ma selle sisu ka kellelegi näidata. Sinna olen kogunud igapäevaelulist pahna, lapse joonistusi powerpointi slaidide väljaprindil, väljalõikeid ümbrikest ja postipakkidest, tsekkidest jmt. See on üks tõsine junk journal selle sõnasõnalises mõttes: täis rämpsu :) Iva on aga selles, et kuigi see ei ole kõige kunstilisem märkmik,  on iga siia kleebitud paber mulle isiklikult tähenduslik ega ole pelgalt kompa tõttu pandud (väikeste mööndustega). See on nagu omamoodi mälestusteraamat.

Teine art journal on Jieyanow Atelier hõrgust ja õhulisest kozo-paberist Letter to Self, mille pealkiri juba suunab pilgu rohkem sissepoole. Sellest märkmikust olen kasutanud lahtisi lehti kollaažiks, kuid aasta teises pooles hakkasin (kogemuse kasvades) siia sisse ka kollaaže tegema. Paberi õhulisusest tingituna peavad ka tööd olema rohkem hingavad ja kerged. Selles märkmikus töötan natuke ettevaatlikumalt, sest paber ise on selline kunstiteos, et tekib aukartus ja hirm lehekülg rikkuda. Sellepärast soovitataksegi alguses alustada lihtsamate märkmikega (nagu nt eelpool mainitud Sketch and Note), et ei tekiks loomingulist blokki või hirmu valge lehe ees. Tihti teen väiksed elemendid (nö collage clusters) enne valmis ja siis kleebin need märkmikku, nt nagu kõrval pildil olev isetehtud "fotoslaid" või see lille ja raamikompa vasakul lehel.

Inspireerituna käsitööpaberist, tegin endale kaks mini-märkmikku suuruses 8 x 5 cm. Üks neist on Jaapani kozo-tselluloosi segu paberist lihtsa klamberkinnitusega üleval, avaneb nagu reporter-tüüpi märkmik. Siia olen washiteipi kasutades hiljem palju erinevast paberist lehekülgi juurde lisanud. Tihti on nii, et kleebin ühele lehele esialgu vaid ühe elemendi ning teine, kolmas element lisanduvad alles mitme päeva või nädala möödudes. Kui leheküljed on nii väikesed, siis on iga element suurema kaaluga.

Teise väikese märkmiku tegin Jaapani mooruspuu-paberist. See on kiuline ja õhuline ning peaaegu sama hõrk, kui kozo-paber. Selle art journali sisse on võimalik piiluda mu Instagrami feed-is, tegin sinna oktoobris (oli vist 12. oktoober) sellest lühikese video. Sellesse märkmikku teen tihti kollaaže teistest kollaažidest või paberitööst järelejäänud materjalidest ja pisikestest paberikildudest, naljatledes ütlen, et valmib visuaalne luuletus lauallebavatest asjaoludest. Ma ei suuda peaaegu ühtegi paberikildu ära visata, eriti, kui on tegemist mõne erilisema paberiga.

Naudin väga nende pisikeste märkmike kallal nokitsemist. Lapsekasvatustöö ja paljud teised tööd on justkui lõputud. Teed terve päeva, nädala või kuu justkui tööd, aga valmis ei saa midagi.  Väike kollaaž võib valmida aga viie või kümne minutiga ja see on midagi käegakatsutavat. Lisaks viib see sind hetkeks kuskile mujale argimõtete juurest ning saad hetkeks puhata. Ja kui sellest mini-meditatsioonist väljud, tunned, et lõpuks said midagi valmis, mis ütleb midagi tänase päeva kohta; et oled olemas siin ja praegu.

Erinevalt planeerijatest (loe planeerimise ja journalingi erinevustest siit) puudub selliste projektide puhul ajaline surve ja ma saan vabalt nende märkmikega järgmisesse aastasse liikuda. Samuti on igati okei, kui on paralleelselt mitu märkmikku pooleli, sest mõnel päeval tahaksid võib-olla teha midagi suuremat ja teisel päeval on aega nokitseda pisemas märkmikus. Rõhutan igaks juhuks, et kollaaž pole kaugeltki ainus võimalus loomingulist päevikut pidada. See on lihtsalt minu valitud meedium. Nt üks mu kirjasõber Henrietta @henriettainthewillows pidas aasta aega tulbijoonistuste päevikut oma Hobonichis.

Kas tekkis isu proovida?

Kirjutamiseni!
Marianne

Jaga:

Liitu uudiskirjaga ja saa järgmiselt ostult 10% soodustust!