Art journaling on üks loomingulise märkmiku pidamise viise, mis põhineb visuaalsel eneseväljendusel. Art journaling-stiile on palju erinevaid: sõnalise eneseväljenduse kõrval kasutatakse näiteks joonistamist, akvarelli või kollaaži.
Kollaaž on
kunstivorm, mis seisneb erinevate materjalide kleepimises alusele.
Kompositsioon moodustub alusele kleebitud paberi-, teibi, kanga- või
muust materjalist tükkidest. Kleebitud kompositsiooni võidakse osaliselt
üle värvida, templijäljenditega katta või sinna peale kirjutada. Käesolevas artiklis keskendun kollaažile, kuid üldised soovitused kehtivad ka teist tüüpi loomingulise päeviku kohta.
Loomingulist päevikut alustades me võib-olla ei teagi veel, milline stiil meile meeldib või millises stiilis me päevikut pidada tahaksime. Minu soovitus on vaadata, mida ja kuidas teised teevad. Sellest on võimalik palju õppida. Vaata ringi Pinterestis ja Instagramis - seal on inspiratsiooni ja "õppematerjale" nii palju, et võib silme eest kirjuks võtta. Kui mõni töö eriliselt silma jääb, saab endalt küsida, mis selles töös on, mis mind kõnetab? Kas see on värvi-või materjalivalik? Miks see pilt minu jaoks "töötab"?
Kollaaži puhul saad näiteks jälgida, kuidas lehekülg või kompositsioon on üles ehitatud. Kas kasutusel on erinevaid kihte? Milline on neist kõige alumine kiht? Pööra tähelepanu töös kasutusel olnud meediumitele ja materjalidele. Kas töös on kasutatud templeid? Kas leidub tekstuurilt erinevaid pabereid või muid materjale, nt kangast? Kas ja kuhu on kompositsioonis jäetud hingamisruumi?
Seejärel proovi mõnda (esialgu lihtsamat) tööd endale saadaolevate materjalidega järgi teha. Kui pead märkmikku ainult endale ega plaani selle pealt tulu teenida või ideid enda originaalse loominguna välja pakkuda, on igati loomulik ja okei õppimisprotsessi osana teiste töid kopeerida. Niimoodi õpid mõtlema ja töid nägema hoopis teistmoodi ning selle tagajärjel areneb ka su enda stiil ning iga järgnev töö võib paremini õnnestuda.
Samas ei saa "meistrite" vaatamisega ka liiale minna. Osalesin eelmisel aastal ühes kollaaži meistriklassis, mida vedas ajakirjale Vogue kollaaže teinud Randel Plowman. Sain teada palju olulist kollaaži ajaloo ja praktilise kompositsiooni ülesehitamise kohta. Sain teada ka seda, et mulle meeldib töötada pigem vanapaberiga või disainpaberiga, mis näeb välja nagu ta oleks vana :) Tegime palju harjutustöid nö. klantspaberil ajakirjadest välja lõigatud paberitega, mis võttis kokkuvõtteks tükiks ajaks kollaaži isu ära :) Armusin Hannah Höch ja Kurt Schwittersi töödesse ning esialgu tundus, et kõik on juba enne ära tehtud - mis nüüd mina siin enam... Aga siis on alati hea mõte endale meelde tuletada, miks ma seda teen ja kellele. Samuti ajalist perspektiivi - kui ma olen alles algaja, ei saagi ma luua kohe alguses kõrget kunsti. Ning iseenda rõõmuks märkmik ei peagi olema kõrge kunstilise väärtusega kellegi teise jaoks. Sa teed seda ju eelkõige endale.
Allpool toodud fotol üritasin teha järele ühte Jieyanow Atelier kollaaži. Kas proovid ka?
Vaata ka blogi esimest postitust loomingulise päeviku kohta
siit.
Kui tahad teada, kuidas erinevad omavahel planeerimine ja loominguline päevik, vaata
siia.
Ilusat nädalavahetust!
